Nüüd on see siis käes. Kõik asjad, mida Tallinna ettevõtted müüvad, lähevad umbes 1% jagu kallimaks. Ausalt-öelda ma ei viitsi KMS §8-sse eriti süüvida, kuna nimetet maksu pole vist selle seaduse kehtima hakkamisest saadiks eriti laialdaselt rakendatud ning tõenäoliselt seetõttu puuduvad ka kõikvõimalikud juhendid, praktida jne.
Tegelikult olen imestanud, et tolle maksu kehtestamisega nii kaua viivitati. Põhjusi oleks olnud küll ja veel, eriti kinnisvaratraavi algusest saadik, kui hiiglaslikud maksumaksjate hordid kolisid linnast ära, ümbritsevatele põldudele - justkui nomaadid. Ja neid asendasid mitmekesi ühes korteris elavad endised põlluelanikud, kelle põhitöösk kipsi panemine.
No tõesti, kaua võis. Kõik need inimesed kasutavad Tallinna infrat, kuid tagasi midagi ei anna. Noh, hüva soodustusi ka ei saa, aga siiski. Ütleme, kodanik vurab Rae vallast hommikul koos lastekarjaga kõigepealt lasteaeda ja kooli, siis kontorisse, siis poodi, siis viiakse lapsed trenni, siis... Ja maksud makstakse mingi küla kassasse. Linna tänavad aga kuluvad. Lõppkokkuvõttes on see suhteliselt marginaalne kulu, mida üks inimene linnale tekitab ning ka saadav tulu ei ole märkimisväärne.
Hoopiski mõistlikum oleks, kui kõik Tallinnas tegutsevad (mitte tegevusluba omavad) ettevõtted seda maksaksid, hoolimata sellest, kus nad oma träni müüvad. Nii-öelda kohalik käibemaks. Sedaviisi saaks ajada kahte asja:
Esiteks saab sedaviisi teostada regionaalpoliitikat. Ettevõtted võivad kolida oma peakorteri sinna, kus on väiksem müügimaks - elavneb kohalik majandus.
Teiseks annavad äriühingud panuse selle omavalitsuse kassasse, kus nad tegutsevad - ettevõtet teenindavalt raskeveokilt on raske kulude katteks midagi kasseerida, aga ettevõtte käest saab kenasti.
Aga nüüd Tallinna juurde tagasi. Linnakodanikuna ootan, et kogutud müügimaksu arvelt saaksin minagi mingit toetust. Kasvõi võiks keegi bussiliinid natuke inimlikumalt planeerida, et ei peaks valima nelja ümberistumise ja auto vahel.
0 comments:
Postitage kommentaar